ÜRITUSED

2015/2016

HOLOKAUSTI OHVRITE MÄLESTUSPÄEV

27.jaanuaril tähistatakse Holokausti ohvrite mälestuspäeva.  Selle raames käisime 10.TH klassi õpilastega Juudi muuseumis ja sünagoogis, kus meile anti põhjalik ülevaade juudi rahva ajaloost, juutide asulatest Eestis, nende tegevusest ja saavutustest Kultuurautonoomia ajal, holokaustist Eestis, tuntumatest juutidest Eestis, juudi usu tekkimisest, kommetest, sünagoogi rajamisest jne.


KODANIKUPÄEVA KULDVILLAK


26. novembril tähistatakse Eesti Vabariigis kodanikupäeva, mis on pühendatud kõigile Eesti kodanikele ja kodanikuks pürgijaile sõltumata rahvusest. Tallinna Laagna Gümnaasiumis on traditsiooniks tähistada kodanikupäeva mälumänguga ja õppekäikudega Riigikokku. 

Sel aastal toimus mälumäng – kuldvillak 5.- 8. klassidele. Igal 3-liikmelisel võistkonnal oli oma taktika, mõni julges riskida ja eksida, mõni mitte. Selle tulemusel jagunesid võidukohad järgmiselt. 

I koht – 7A ( Karol-Liis, Emiilia, Carl Robert) 
II koht 8A (Krissu, Aleksandr, Siim) 
III koht – 8B (Patrik, Erik, Kairi) Aitäh kõigile tublidele osalejatele ja palju õnne võitjatele!


SIMULATSIOONIMÄNG "EUROOPA PARLAMENT"


8. OKTOOBRIL 6.-7. tunni ajal toimus meie koolis simulatsioonimäng „Euroopa Parlament“, millest võttis osa 10TH klass.  See on silmaringi laiendav mäng, kus osalejad kogevad seadusloome demokraatliku protsessi toimimist Euroopa Parlamendis. Mängu viis läbi Civitta Eesti koostöös Euroopa Parlamendi infobürooga Eestis.
Läbi mängu said õpilased:
  • arendada oma eneseväljendamise oskust ning esinemisjulgust;
  • tunnetada Euroopa Parlamendi töö iseloomu ning inimesi selle taga;
  • mõista demokraatlikke protsesse ja laiendada teadmisi ühiskonna toimimise kohta;
  • mõista individuaalsete ja kollektiivsete seisukohtade erinevusi ning vajalikkust.
Rohkem saab mängu kohta lugeda siit http://civitta.epsim.eu/




VANADE ASJADE TUND 5. KLASSIDES

Septembri lõpus toimus 5. klassides väga huvitav "Vanade asjade tund", mille raames tutvusid õpilased erinevate ajalooallikatega, mis ümbritsevad meid meie igapäevaelus. Nagu öeldakse, ajalugu ümbritseb meid igal pool. See on säilinud kõikides meid ümbritsevates asjades. Õpilased tõid kooli huvitavaid vanu asju ning tutvustasid neid oma klassikaaslastele jutustades nende ajalugu. Palju oli nii esemelisi kui ka kirjalikke allikaid. Vanim ajalooallikas oli 1894. aastal Revelis (tänap Tallinnas) trükitud Evangeeliumi jutluse raamat.



2013/2014

Sept - dets 2013 osalesid meie kooli 11.B klassi õpilased Dajana ja Veronika ajalooprojektis "Silmapaistvad vähemusrahvustest ühiskonnategelased", mille eestvedaja oli MTÜ Vaba Vaade koostöös Integratsiooni ja Migratsiooni sihtasutusega Meie inimesed ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Projekti käigus otsisid osalejad materjale silmapaistvate Eesti vähemusrahvustest ühiskonnategelaste elu ja tegevuse kohta erinevates valdkondades (sport, muusika, haridus, riigikaitse, poliitika, riigiteenistus, kunst, kirjandus, majandus, teater) aastatel 1918-1940. Materjalide põhjal koostati illustreeritud buklett ja näitusestend. Noored käisid projektis osalenud koolides
oma uurimistöö tulemusi esitlemas.

  
2012/2013 õppeaasta

7.B ÕPPEKÄIK MEREMUUSEUMISSE



FOTOJAHT VANALINNAS

30. märtsil käisid 7. klasside õpilased vanalinnas orienteerumas. Tegemist oli fotojahiga, mil iga 4- liikmeline võistkond sai töölehe 10 kohaga, mida oli vaja üles leida ja pildile jäädvustada. Aega selleks oli 1.5 tundi. Hiljem tuli fotodest teha esitlus või video.


ESEEKONKURSI AUTASUSTAMINE
 
Kodanikuhariduse programmi „Minu Riik“ ning Politsei –ja Piirivalveameti poolt korraldatud  Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud  esseekonkursi „Politseinik – amet või eluviis“ võitajate autasustamine toimus 14. märtsil Nukuteatris noorsoopolitseinike ja ennetusametnike infopäeva üritusel. Programmis oli ka teatrietendus "Nukuteater on imelihtne" ning ettekanne teemal "Alaealiste kuritegevus 2012 ja menetluspraktika".

SANDER AHI - III koht
ANITA KUKKUR - ergutusauhind 



HOLOKAUSTI OHVRITE MÄLESTUSPÄEV
27. jaanuaril on rahvusvaheline holokausti ohvrite mälestuspäev, mil Euroopas mälestatakse Teise maailmasõja aegseid natsismiohvreid.

Selle puhul käis 11. klass ekskursioonil Eesti Juudi Muuseumis ja Tallinna sünagoogis, kus sai tutvuda Eesti juutide kogukonna ajaloo ja usueluga.



RIIGIKOHTU KAASUSKONKURSI TÄNUÜRITUS

Taavet Hermann saavutas Riigikohtu kaasuskonkursil I koha 11. klasside arvestuses! Auhinnad parimatele noortele õigusemõistjatele andsid üle Riigikohtu esimees Märt Rask ja riigikohtunik Jaak Luik.


7.B KLASSI ÕPPEKÄIK NIGULISTE MUUSEUMISSE

Ekskursioon oli väga huvitav ja hariv. Giid andis meile ülevaate Niguliste kiriku ehitusloost ning tähtsamatest eksponaatidest. Kõige huvitavam on Lübecki meistri Bernt Notke maal „Surmatants“. Koos vaatasime ja arutasime, keda ja mida on Bernt Notke kujutanud, miks oli surma teema keskaja inimese jaoks oluline. Teiseks uhkuseks, millega tutvusime, on Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud ja 1481. aastal Tallinnasse jõudnud kahe tiivapaariga Niguliste kiriku peaaltari retaabel. Väga huvitavad on ka seina- ja kroonlühtrid. Neist kõige vanem ja haruldasem on Lübecki valukojas valminud ligi nelja meetri kõrgune seitsmeharuline messingist põrandalühter, mis annetati Niguliste kirikule 1519. aastal.

Plakatite autorid on 5.- 8. klasside õpilased



5.B ÕPPEKÄIK ARHEOLOOGIAMUUSEUMISSE

Muuseumis tutvusime Eesti esiajalugu tutvustava väljapanekuga. Ekspositsioon on koostatud Eesti kõige suurema ja esinduslikuma  arheoloogiakogu põhjal ja annab võimaluse tutuvuda Eesti ala varase  asustusloo  ja toona siin elanud inimeste eluoluga ajavahemikus 10 000 a eKr kuni 13. saj pKr .


Arheloogiamuuseumis oli üsna tore. Mind huvitas kõige rohkem luukered, mis olid kunagi mulla seest välja kaevatud ja üleüldse välja pandud luustikud, sest mulle pakub huvi inimeste luud ja kuidas kunagi inimesi maeti. Muidugi eelistaksin nendest rohkem kuulda ja ka kunagi ise väljakaevamisi teha, kuid nagu ma õppinud olen, siis sellega tohib tegeleda ainult arheoloog. Juhendaja rääkis ka meile nendest luukeredest lähemalt. Oli lausa eraldi ruumike, kus oli kahe klaasi taga kolm luukeret. Ühe taga oli mingisugune odaga seotud mees, kes suri ja maeti maha ja teise klaasi taga oli imik, kellega kaasa maeti üks täiskasvanud. Pole küll kindlaks tehtud, kas see täiskasvanu maeti elusalt või surnult oma lapsega kaasa. Meile räägiti ka natuke kodukäijatest ehk kummitustest. Inimestel oli sel ajal usk, et kui maha maetud inimestele loitse peale või saadeti esemeid nendega kaasa, siis nende hinged ei tule elavate juurde tagasi. Kõlab natuke totakalt, kuid nende usk ei olnud tol ajal üldsegi totakas, isegi sajandeid möödudes on kõik lapsed kunagi uskunud jõuluvanadesse, vampiiridesse, zombidesse, kummitustesse, voodi all elavate koletistesse ja nii edasi.

Pluss, mitte ainult luukered polnud välja pandud, kuid ka kivi-, raua- ja pronksiaja asjad, mis olid samuti mullast välja kaevatud. Nägime ka igasuguseid münte, näiteks Põltsamaa kuldmünti ja igasuguseid hõbemünte, mille nimetused mul hetkel ei meenu. Selleks, et ma ei meenutaks ainult luukere huvilist, siis peaksin ütlema, et mind huvitasid ka väga nooleotsad ja keraamika. Kui ma õigesti mäletan, siis juhendaja rääkis meile pika, pika jutu Eesti jääajast, korilusest, küttimisest ja mammutitest. Sain natukenegi targemaks sellest, kuidas ja keda kütiti vanasti, kuidas inimesed elasid, mida nad sõid, mida nad uskusid tol ajal ja palju rohkemgi.

 Tahaksin kunagi uuesti minna mõnda arheoloogiamuuseumisse, seekord kuhugi kaugemale näiteks Rakverre või Tartusse. Pole küll kindel kas seal midagi huvitavat on, kuid praegusel hetkel tunduvad need kohad paljulubavat.


Mari Ann Karjus
5.B

 "VANADE ASJADE" PÄEV 5. KLASSIDES

 

Comeniuse projekti "More trees? Yes, please!" partnerite kohtumine Poolas
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.